Millised on olulised muudatused, mida tuleb arvestada seoses muutunud majanduskeskkonnaga ning kuidas neid asjaolusid arvesse võtta majandusaasta aruande koostamisel. Meie vandeaudiitor Robert Pirk rääkis olulisematest muudatustest ja nende mõjudest konverentsil „Mis muutub raamatupidaja töös 2023?”.

Majanduskeskkonna muutuste mõju aruannete koostamisele

Majanduskeskkonnas toimuvad muutused – väga kõrge inflatsioon, majanduslangus, sõda Ukrainas, probleemid tarneahelates ja kiirelt tõusvad intressimäärad – muudavad ka raamatupidamise aastaaruande koostamise keerulisemaks ja arvesse tuleb võtta asjaolusid, mis varem ei pruukinud olla olulised. Järgnevalt käsitletakse mõningaid selliseid olukordi.

Näiteks leidus mullu ettevõtjaid, kes nii-öelda igaks juhuks ostsid oma lao kaupa täis. Majandusaasta aruande koostamisel peab hindama, kas seda kaupa saab üldse realiseerida ja kui, siis mis hinnaga. Väga oluliseks on muutunud neto realiseerimismaksumuse hindamise nõue. Riski kohaks on olukord kui firmal oli klient, kellele müüdi spetsiifilist toodet, kuid kes sõja tõttu on tegevuse lõpetanud ning ettevõttel ei ole soetatud kaubaga enam midagi teha. Juhid on tihti seisukohal, et metallist vm kestvast materjalist kaup püsib igavesti ning on alati väärt sama palju või rohkem kui algselt, kuid siinkohal peab arvesse võtma, kas kaupu/toodet on võimalik realiseerida. Kui laos on suur kogus tooteid, mille realiseerimine bilansipäeva seisuga ei ole tõenäoline, siis võib eeldada, et tegelikult neil ei ole sisulist väärtust.

Neto realiseerimismaksumuse kajastamisel tuleb arvesse võtta  müügikulutusi.

Materjalide hinnad võivad aasta jooksul palju muutuda. Kui aasta keskel on ostetud kõrge hinnaga varud lattu kuid aasta lõpuks on turuhind langenud siis tuleb varude osas läbi viia allahindlused.  Tootmises kasutatavate materjalide neto realiseerimismaksumuse hindamisel tuleb arvesse võtta lõpptoote omahinda ja müügihinda. Sageli arvatakse, et lõpptoodangu kasumimarginaal on piisav, et katta sisendhindade tõus, kui aga ettevõte on jäänud kahjumisse, siis ei pruugi nii olla ja ka laos olevate materjalide neto realiseerimismaksumus võib olla langenud.

Seisma jäänud varude realiseerimiseks võib eeldada, et on vaja teha suuri allahindlusi või maksta vahendustasusid. Neto realiseerimismaksumuse hindamisel tuleb sellised müügikulutused müügihinnast maha arvata. Seega, juhul kui müügikulutused on suured, võib esineda olukordi, et neto realiseerimismaksumus on langenud ja kaup tuleb alla hinnata isegi kui kauba müügihind on veidi kõrgem kui on selle soetusmaksumus.

Arvestades tõenäolist müügitulu langust,  intressimäärade tõusu ja kahjumit, tekib üha rohkem olukordi, kus kaetava väärtuse testimine on oluline ja vajalik.

Kaetava väärtuse teste koostatakse, kui on ilminguid, et vara väärtus võib olla langenud. Aastaaruande raames koostatud testide alusel hinnatakse, kas kaetav väärtus (st õiglane väärtus või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on kõrgem) on langenud alla bilansilise maksumuse või mitte. Audiitori kohustus on kontrollida töövõtu raames vastavaid teste. Arvestades keerulisi olusid, tekib kindlasti rohkem olukordi, kus testi koostamine on nõutud.

Näiteks kui ettevõttel on soetatud tööstusseade ja millega toodeti tooteid maksevõimetule kliendile või turule, mis on täna sanktsioonide all ning sellest tulenevalt on tööstusseadmega tootmine seiskunud. Antud olukorras tuleb hinnata, kas selle tootmisseadme kaetav väärtus on kõrgem või madalam kui bilansiline väärtus.

Majandusaasta aruande koostamisel on asjakohane küsida, kas ettevõttel on praeguses olukorras üldse kontrolli oma varade üle, kui osa vara, sh tütarettevõtted on Ukrainas, Venemaal või kuskil mujal välismaal? Kas Ukrainas asuva vara puhul on seal üldse veel midagi alles või kas keegi on vara üle võtnud ja ettevõttel enam sisulist kontrolli ei ole? Isegi kui kriitilises piirkonnas on veel mingit vara, kas seda on võimalik realiseerida ja raha kuidagi kätte saada? Kõik need riskid tuleb arvesse võtta aruannete koostamisel ja audiitoril kontrolli käigus.

Diskontomäära valik on oluline kaetava väärtuse testimisel või diskonteeritud rahavoogude põhjal õiglase väärtuse hindamisel. Kuna diskontomäära mõjutab nii riskitase, riskivaba tulumäär kui ka inflatsioon, siis võib diskontomäär kujuneda varasemate aastatega võrreldes oluliselt kõrgemaks. Võib esineda olukord, kui ettevõttel büroohoone on  pikaajaliste lepingutega kaetud,  täituvus on sada protsenti ja iga aasta tõuseb rendihind kolm protsenti – praktiliselt ideaalne olukord. Tõenäoliselt aga tõusevad halduskulud järgnevatel aastatel rohkem kui kolm protsenti, samuti peame arvestama kõrgema inflatsiooni ja riskivaba tulumääraga. Seega võib olenemata ideaalilähedastest tingimustest jõuda olukorda, kus sellise büroohoone õiglane väärtus tulenevalt kõrgemast diskontomäärast ja kasvavatest kuludest hoopis langeb.

Ebastabiilsust majanduses ja võime prognoosida selle tõenäolist jätku lähiaastatel, on tõusnud määramatus tulevaste rahavoogude prognoosimisel. Keeruline on hinnata tuleviku tulude prognoose mida on vaja diskonteerida.

Nõudeid tuleb kajastada tõenäoliselt laekuva summa nüüdisväärtuses. Isegi kui on ootus, et kogu raha laekumine on tõenäoline, siis kui maksed laekuvad pika aja jooksul (näiteks kokku lepitud maksegraafiku alusel), tuleb arvestada ka diskonteerimise mõjuga.  Näiteks nõuded Ukraina kliendi vastu, kes on sõjas kannatada saanud või mõne kliendi vastu, kellel on muul põhjusel hakanud minema halvemini – võib tekkida probleeme nõuete laekumisega. Klient võib makse tasumisega pikka aega viivitada või üldse maksmata jätta. Seda kõike peab arvesse võtma nõuete väärtuse hindamisel.

Laenulepingud sisaldavad reeglina tingimusi, mille rikkumisel on pangal õigus leping üles öelda ja kogu laen kohe tagasi nõuda. Nii Eesti finantsaruandluse standard kui ka rahvusvaheline standard on selles osas väga ranged ja täiesti mustvalged. Kui ettevõttel selgub olukord, mis on vastuolus laenulepingu tingimustega, siis tuleb kajastada laen lühiajalisena ja aruandes peab avalikustama informatsiooni  laenutingimuste rikkumise kohta. Ettevõttel on võimalik riskide realiseerumisel kuid enne aruandekuupäeva saabumist taotleda pangalt kirjaliku nõusolekut selle kohta, et pank ei realiseeri vastavat õigust või ei pea seda juhtumit rikkumiseks. Kui vastav nõusolek on saadud aruandekuupäeva järgselt, tuleb kogu laen siiski näidata lühiajalise kohustisena, kuid pangaga kokkuleppe saavutamise kohta saab lisainfo esitada – tegemist on aruandekuupäeva järgse mittekorrigeeriva sündmusega.

Tähelepanu tuleb pöörata ka eraldiste kajastamisele. Näiteks aruandeaastal sõlmitud kahjumlikud lepingud, mille täitmine on pooleli või täidetakse alles järgneval aastal. Tulevase kahjumi katteks tuleb moodustada eraldis juba aruandeaastal ning see tuleb kajastada majandusaasta aruandes. Näiteks võib leping muutuda kahjumlikuks kui müügihind on kokku lepitud, kuid lepingu täitmiseks vajalike sisendite hinnad on vahepeal tõusnud. Eraldiste vajaduse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka võimalikke leppetrahve, näiteks tarneaegade ületamise vm eest. Suuremas plaanis võib turul näha ka reorganiseerimisi või koondamisi, millest tulenevalt võib tekkida vajadus teatud eraldiste kajastamiseks.

Probleem võib tekkida siis, kui avastate alles kevadel või suve alguses, et äriregister ei lase teil aruannet esitada. Väga keeruline on sel juhul leida audiitorit, kes jõuab kontrolli tähtajaks valmis.

Igal aastal on ettevõtjaid, keda tabab ettevõtte kasv üllatusena ning aruande esitamisega tekivad probleemid, sest nõutakse ülevaatuse või auditi läbiviimist. Kõrge inflatsioon ja sellest tulenev käibekasv võivad genereerida vastavat üllatust isegi juhul, kui mahud ei ole suurenenud.

Gruppi kuuluvatel ettevõtetel tuleb kontrollida konsolideeritud aruande koostamise kohustust ja eriti, kas see võib olla muutunud olukordades kui varem kohustust ei ole esinenud. Näiteks väikese konsolideerimisgrupi erand – mahtude suurenemine võib kaasa tuua kohustuse koostada konsolideeritud aruandeid. Muutused omanikeringis, mis viivad emaettevõtja osaluse alla 90% – kui varem sai tugineda sellele, et konsolideeritud aruande koostab emaettevõte, siis see erand ei pruugi enam kehtida ning vajalikuks võib muutuda ka vahepealse tasandi aruande konsolideerimine. Sellistes olukordades võib muutuda ka vajadus audiitorkontrolli osas – näiteks varasema ülevaatuse asemel võib olla vajalik audit.

Muudatused audiitorkontrolli mõjutavates regulatsioonides

Audiitortegevuse standardite muudatused puudutavad eelkõige audiitorettevõtjaid, kuid audiitori küsimused, mis on seotud nende riskide hindamisega jõuavad ka auditeeritavate ettevõtete lauale. Audit on riskipõhine teenus, millest tulenevalt peab audiitor esmalt omandama arusaamise ettevõttest, selgitama millised riskid on selle ettevõttega seotud ja hindama millega seoses võib raamatupidamise aastaaruandesse tekkida oluline väärkajastamine. Selle alusel kavandab audiitor protseduurid nendele riskidele vastamiseks – loob tegevuskava, mis annab audiitorile piisava kindluse, et ta tuvastab olulised väärkajastamised kui neid on. 2022. aastal on muutunud standard, mis käsitleb olulise väärkajastamise ja riskide hindamist.

Audiitorettevõtted kavandavad oma  tegevusi, et tagada auditi töövõttude ja selle põhjal koostatud audiitori aruannete  kõrge kvaliteet  ning väljastatud aruanded on kõgile lugejatele usaldusväärsed.

15.12.2022 hakkas audiitorettevõtjatele kehtima uus kvaliteedijuhtimise standard, mille kohaselt tuli kõikidel audiitorettevõtjatel luua ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem, mille eesmärgiks on tagada, et audiitorid teeksid oma tööd igal ajal kvaliteetselt vastavalt kehtivate standardite nõuetele. Varasemalt kehtis kvaliteedikontrolli standard, mis sätestas nõuded ettevõtte kvaliteedikontrollisüsteemile seoses kvaliteedi tagamisega. Need põhimõtted võivad tunduda sarnased ja neis on ka palju kattuvusi, kuid kvaliteedijuhtimise süsteem, mis tuli luua, on oluliselt ulatuslikum ja sisutihedam, kui varasemalt nõutu. Need on peamiselt audiitorettevõtja protseduurilised muutused ja ei ole otseselt seotud kontrollitavate ettevõtetega, kui mitte arvestada lisandunud ajakulu ja sellega kaasnevat võimalikku hinnatõusu. Olulisem mõju võib kaasneda üksikaudiitoritele – suurem halduskoormus võib viia koondumisteni suuremate audiitorettevõtjate alla.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses on tehtud muudatused seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujatega.

Muutunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt defineeritakse, kes on virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Vastavatele ettevõtetele on kehtestatud uued kriteeriumid tegevusloa saamiseks ja hoidmiseks, sh kohustuslik audiitorkontroll ja nõuded osakapitalile 100 000 – 250 000 eurot olenevalt teenuse sisust. Tegevusloa taotlemisel on teenusepakkujal kohustus esitada andmebüroole kinnitus siseaudiitori ja audiitorettevõtja koostöö kokkuleppe kohta. Vastava kinnituste saamine on äärmiselt keeruline, sest Eestis on vähe vandeaudiitoreid, kes on nõus krüptovaradega tegelema ja selliseid kliente aktsepteerima. See on väga spetsiifiline ja uus  ärivaldkond, mille raamatupidamisliku kajastamise kohta ei ole piisavalt palju selgitavaid standardeid. Enamik audiitoreid ei ole krüptovaldkonnas pädevad ning puudub ka standard, mille järgi kontrollida, kas kajastamise nõuded on õigesti ja piisavalt täidetud. Audiitorile on pandud ka kohustus kontrollida virtuaalvääringu teenusepakkuja omavahendite piisavust. Enne uut regulatsiooni tegevusluba omanud virutaalvääringu teenuse pakkujate omavahendite vastavust pidi kontrollima juba hiljemalt 1. jaanuariks 2023.

Aruannete kvaliteet mõjutab ettevõtte mainet.

Lõpetuseks – alates 2022. aasta oktoobrist on äriregistris kõik majandusaasta aruanded kättesaadavad tasuta. Varasemalt tuli maksta iga aruande eest kaks eurot. Lisaks on ka kõik muu äriregistri info nüüd tasuta. Sellest tulenevalt võib oodata, et ettevõtete aruandeid loeb palju rohkem inimesi kui varasemalt. Seega on ettevõtete juhtidel ja raamatupidajatel senisest enam põhjust heal tasemel aruannete koostamise nimel pingutada.

Raamatupidamisbüroode ja raamatupidajate mainet mõjutab esitatavate aruannete kvaliteet. Soovitame pöörata rohkem tähelepanu vormistusele ja sisule ning sellele, et info oleks esitatud arusaadavalt. Alati võib teha juhtkonnale ettepaneku täiendada tegevusaruannet sobivate piltide või logoga, sest kogu majandusaasta aruanne on avalik info ja potentsiaalne reklaam ettevõttele.